RAPLA VALLAVALITSUS - Hanked

MÄÄRUS

Rapla                                                                                                                   12. märts 2012 nr 13

Hangete korraldamine

Rapla vallas

Määrus kehtestatakse “Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse” paragrahvi 30 lõike 1 punkti 3, “Riigihangete seaduse”     paragrahvi 3, paragrahvi 5 lõike 2, paragrahvi 10 lõike 1 punkti 2, paragrahvi 131, paragrahvi 15 lõigete 1 ja 3, paragrahvi 16 lõigete 1 ja 8, paragrahvi 182  ja paragrahvi 37 lõike 2  alusel.

§ 1. Määruse reguleerimisala

1. peatükk

ÜLDSÄTTED

(1) Käesoleva riigihangete korra (edaspidi kord) eesmärgiks on reguleerida Rapla Vallavalitsuse ja vallavalitsuse hallatavate asutuste (edaspidi vallavalitsus või hankija) poolt korraldatavate hangete ettevalmistamist, läbiviimist ja hankelepingute sõlmimist.

(2) Hangeteks käesoleva korra tähenduses on asjade ostmine, teenuste tellimine, ideekonkursside korraldamine, ehitustööde tellimine ja ehitustööde ning teenuste kontsessioonide andmine vallavalitsuse poolt.

(3) Hangete korral, mille eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on võrdne või ületab riigihanke piirmäära (asjade ja teenuste hankelepingu ning ideekonkursi korral 40 000 eurot, ehitustööde hankelepingu korral 250 000 eurot), rakendatakse hankemenetluse läbiviimisel käesoleva määruse

2. peatükis sätestatud korda.

(4) Hangete korral, mille eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on alla riigihanke piirmäära, kuid ületab 10 000 eurot asjade ja teenuste hankelepingu ning 30 000 eurot ehitustööde hankelepingu korral, viiakse hankemenetlus läbi lihtmenetluse korras vastavalt käesoleva määruse 3. peatükile, järgides riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid.

§ 2. Hangete eesmärk ja üldpõhimõtted

(1)  Vallavalitsus  korraldab  hankeid  eesmärgiga  kasutada  säästlikult  ja  sihipäraselt  eelarvelisi

vahendeid, sõlmides hankelepingud soodsaimatel tingimustel.

(2) Hangete korraldamisel tuleb järgida riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid:

1) rahalisi vahendeid tuleb kasutada säästlikult ja otstarbekalt, et mõistliku hinnaga saavutada  riigihanke  eesmärk,  seejuures  tagades  konkurentsi  korral  erinevate pakkumuste võrdlemise teel parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte;

2) hange peab olema läbipaistev ja kontrollitav;

3) kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga (Government Procurement Agreement – GPA) ühinenud riigis tuleb

kohelda võrdselt ja mittediskrimineerivalt ning jälgida, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud;

4) riigihankel tuleb tagada olemasoleva konkurentsi efektiivne ärakasutamine, kusjuures avalik-õigusliku juriidilise isiku või avalikke vahendeid kasutava eraõigusliku isiku osalemine riigihankes ei tohi moonutada konkurentsi tema poolt avalike vahendite kasutamise tõttu;

5) vältida tuleb konkurentsi kahjustavat huvide konflikti;

6) võimaluse korral tuleb eelistada keskkonnasäästlikke lahendusi.

§ 3. Hangete kavandamine, planeerimine ja korraldamine

(1)  Hangete  planeerimist  ja  läbiviimist  vallavalitsuses  korraldab  abivallavanem,  hallatavates

asutustes asutuse juht.

(2) Hankealase töö kavandamiseks koostatakse igaks aastaks hankeplaan koos üldise ajakavaga.

(3) Valdkondade (struktuuriüksuste) juhid esitavad igal aastal lähtuvalt vallaeelarve võimalustest hiljemalt 1 (üks) kuu pärast vallaeelarve vastuvõtmist abivallavanemale eelarve- aasta hangete taotlused;

(4) Kui vallavolikogu (edaspidi volikogu) pole eelarveaasta alguseks eelarvet vastu võtnud ja hange on vajalik läbi viia enne hankeplaani kinnitamist, taotleb vallavalitsus volikogult selleks nõusoleku.

(5)  Esitatud  taotluste  alusel  koostab  abivallavanem  2  (kahe)  nädala  jooksul  hangete  plaani

eelarveaastaks ja esitab selle vallavalitsusele kinnitamiseks.

(6) Vallavalitsus määrab hankeplaani või hankedokumentide kinnitamisega vastutava isiku, kes on kohustatud valmistama ette eeltoiminguid hanke läbiviimiseks või, kes on volitatud korraldama iseseisvalt hankemenetlust.

2. peatükk

RIIGIHANKE ETTEVALMISTAMINE

JA LÄBIVIIMINE

§ 4. Riigihanke ettevalmistamise etapid

(1)    Riigihanke    pakkumismenetluse    ettevalmistamine    seisneb    hankeplaani    koostamises,

hankemenetluse valikus ja hankedokumentide koostamises.

(2) Riigihanke ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks vajalikud toimingud teostab ning dokumentide

projektide koostamist korraldab vallavalitsuse poolt määratud vastutav isik.

(3) Siseriiklikku hanke piirmäära ületavate hangete (edaspidi riigihangete) puhul vallavalitsus:

1) otsustab oma korraldusega riigihanke hankemenetluse, sh ideekonkursi

korraldamise. Korralduses määratakse kindlaks:

1.1 riigihanke nimetus ja iseloomustus;

1.2 kasutatav hankemenetluse liik;

1.3 riigihanke eest vastutav isik;

1.4 väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korral isikud, kellele esitatakse hankedokumendid;

1.5 ideekonkursi korral konkursikomisjoni koosseis.

2) määrab korraldusega riigihanke menetluse eest vastutava isiku ning kinnitab   vähemalt

viieliikmelise riigihanke komisjoni kooseisu (sh komisjoni esimehe);

3) kinnitab hankedokumendid;

4)  kinnitab  korraldustega  kõik   hankemenetluses  tehtavad   otsused   (kvalifitseerimise otsus,   kvalifitseerimata   jätmise   otsus,   pakkumuse   vastavaks   tunnistamise   otsus,

pakkumuse   tagasilükkamise   otsus,   pakkumuse   edukaks   tunnistamise   otsus,   kõigi pakkumuste tagasilükkamise otsus, pakkuja hankest kõrvaldamise otsus,  hankemenetluse

kehtetuks tunnistamise otsus);

(4)   edukaks  tunnistatud  pakkujaga sõlmib  vallavalitsuse nimel  hankelepingu  vallavanem  või

volitab selleks teisi isikuid.

§ 5. Riigihanke komisjoni ülesanded

Riigihanke komisjon:

1) kontrollib hankedokumendid ja nende lisad ning annab vastava kooskõlastuse;

2) avab laekunud pakkumused hankedokumentides määratud korras, kohas ja ajal;

3)     kontrollib     pakkumuses     esitatud     dokumentide     olemasolu     ja     nende     vastavust hankedokumentides esitatud loetelule;

4) kontrollib pakkujate vastavavust kvalifitseerimise tingimustele ja teeb asutuse juhile ettepaneku pakkujate kvalifitseerimiseks;

5) kontrollib pakkumuste vastavust hankedokumentides esitatud tingimustele ja teeb asutuse juhile ettepaneku pakkumuste vastavaks tunnistamiseks;

6) vajadusel nõuab pakkujalt selgitusi pakkumuses esinevate ebatäpsuste ja ebaselguste kohta;

7) vajadusel teeb ettepaneku kõigi pakkumuste tagasi lükkamise kohta;

8)  hindab  ja  võrdleb  kõiki  vastavaks  tunnistatud  pakkumusi  hankedokumentides  esitatud

hindamiskriteeriumite alusel;

9)  teeb  vallavalitsusele  ettepaneku  pakkumuse  edukaks  tunnistamiseks  ning  hankelepingu

sõlmimiseks.

§ 6. Riigihanke komisjoni esimees

(1) Riigihanke komisjoni esimehe ülesanded:

1) kutsub kokku komisjoni koosolekud;

2) juhatab komisjoni koosolekuid;

3)  paneb  hääletusele  komisjonis  tekkinud  vaidlusküsimused  ning  komisjoni  otsuste eelnõud.

(2) Komisjoni esimees vastutab komisjoni töö korraldamise eest, sealhulgas:

1) pakkumise kutse dokumentide sisu eest ja kättesaadavuse eest pakkujaile;

2) “Riigihangete seaduses“ ette nähtud tähtaegadest kinnipidamise eest;

3) pakkumuste korrektse avamise eest;

4) pakkujate ja taotlejate (edaspidi koos pakkuja) kvalifitseerimise läbiviimise eest;

5) pakkujatele kirjalike selgituste ja vastuste koostamise eest;

6) eduka pakkumuse väljaselgitamise eest.

7) kannete tegemise korraldamise eest riigihangete registris (hanke teade, aruanne ja info asutuse veebilehel).

§ 7. Riigihanke komisjoni töökord

(1) Riigihanke komisjoni töövorm on koosolek.

(2) koosolekud ja otsused protokollitakse ning allkirjastatakse kõigi komisjoni liikmete poolt;

(3) komisjoni  liikmete eriarvamused protokollitakse;

(4) komisjon on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt kaks kolmandikku (2/3) komisjoni

liikmetest;

(5) kinnitatud komisjoni liige, kes ei saa koosoleku toimumise ajal kohal viibida, esitab esimehele oma arvamuse, vajadusel hindepunktid kirjalikult hiljemalt komisoni koosoleku toimumise ajaks. (6)  komisjoni    otsus  on  vastu  võetud  kui  selle  poolt  on  hääletanud  üle  poolte  kohalolnud liikmetest. Häälte võrdsel jagunemisel on määravaks esimehe hääl.

§ 8.  Hankelepingu ettevalmistamine

Kui komisjon otsustab hankedokumentide koosseisus esitada ka Hankelepingu projekti, valmistab

selle ette riigihanke komisjoni esimees koostöös komisjoni liikmetega.

§ 9. Hankelepingu sõlmimine ja aruande esitamine

(1) Riigihanke hankemenetluse tulemuste põhjal sõlmib hankija edukaks tunnistatud pakkujaga

hankelepingu mitte varem kui 14 päeva pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kohta teate edastamist, välja arvatud juhul kui pakkumuse esitas ainult üks pakkuja.

(2) Pärast hankelepingu lõppemist esitab hankija riigihangete registrile vastavalt RHS § 37 nõutud

riigihanke  aruande, arvestades paragrahvis toodud erisusi.

3. peatükk

LIHTHANKE KORRALDAMINE

§ 10. Hanke ettevalmistamine

(1)  Lihthange  viiakse  läbi  hangete  puhul,  mille  eeldatav  hankelepingu  maksumus  ületab

10 000 eurot asjade ja teenuste hankelepingu ning 30 000 eurot ehitustööde hankelepingu korral, kuid jääb alla RHS-i § 15 lõike 1 punktis 2 toodud piirmäära.

(2) Lihthanke valmistab ette vallavalitsuse poolt moodustatud vähemalt kolmeliikmeline komisjon, tagades pakkujate paljususe korral konkurentsi, läbipaistvuse ja rahaliste vahendite kasutamise otstarbekuse.

(3)  Komisjon  esitab  lihthanke  dokumendi,  mis  on  koostatud  lähtudes  RHS-i  §-s 24,  § 31 lõigetes 2–5 ja 8, §-des 32 ja 33, § 38 lõigetes 1–31 ja 5, §-des 39–41, §-des 47–50 või mõnest neist sätestatust, vallavalitsusele kinnitamiseks.

§ 11. Hanke korraldamine

(1)  Lihthanke  korraldamisel  teostab  käesoleva  määruse  §  10  lõikes  2  nimetatud  komisjon

„Riigihangete seaduse“  § 182 loetletud lihthanke läbiviimist reguleerivad toimingud.

(2) Lihthange korraldatakse järjestikuste etappidena või pidades läbirääkimisi. Vastav võimalus ja tingimused sätestatakse lihthanke teates.

§ 12. Valiku tegemise kriteeriumid

Lihthanke  korral  üldreeglina  eelistatakse  eduka  pakkumuse  valiku  kriteeriumina  madalaimat

hinda. Erandina võib sellele lisaks kasutada muid objektiivset hindamist võimaldavaid kriteeriume. Konkreetsed kriteeriumid sätestatakse pakkumiskutse dokumendis.

§ 13. Otsustuste tegemine

(1)  Lihtmenetluse  korras  läbiviidaval  hankel   esitab  vallavalitsuse  määratud  vastutav  isik

väljastatud taotlused ja saabunud pakkumused hankekomisjonile koos vastavate põhjendustega edukaks tunnistatud pakkumuse kohta. Vajadusel peetakse veel täiendavaid läbirääkimisi pakkujatega pakkumustingimuste ja hinna üle.

(2)   Saabunud   pakkumused   vaadatakse   läbi   hankekomisjoni   poolt.   Edukaks   tunnistatud pakkumusele lisatakse hankekomisjoni resolutsioon koos põhjendustega pakkumuse edukaks tunnistamise osas ning esitatakse vallavalitsusele kinnitamiseks.

(3) Lihtmenetluse korras läbiviidud hanke korral korraldab hanke eest vastutav isik pakkujale

kirjalikult teatamise hankemenetluse tulemustest.

§ 14. Hankelepingu sõlmimine ja aruande esitamine

(1) Lihtmenetluse korras sõlmitud hanke (nii asjade kui teenuste ost) korral sõlmitakse kirjalik

leping kohustuslikult.

(2)   Vallapoolseks   allkirjaõiguslikuks   isikuks   lepingu   allkirjastamisel   on   vallavanem   või

abivallavanem.

(3) Hankija esitab registrile hanke aruande 20 päeva jooksul pärast hankelepingu sõlmimist, arvestades RHS-i § 37 toodud erisusi. Aruande ja selle lisa esitamise eest riigihangete registrile vastutab vallavalitsuse poolt määratud hanke korraldamise eest vastutav isik.

4. peatükk

LIHTHANKE PIIRMÄÄRAST ALLAPOOLE JÄÄVA MAKSUMUSEGA

HANGETE KORRALDAMINE

§ 15. Lihthanke piirmäärast allapoole jääva maksumusega hanked

(1) Käesolevas peatükis käsitletakse selliste lihthanke piirmäärast allapoole jääva maksumusega

hangete korraldamist, mille maksumus on suurem kui 2500 eurot. (2) Hangete korraldamisel lähtutakse riigihanke üldpõhimõtetest.

§ 16. Lihthanke piirmäärast allapoole jääva maksumusega hanke ettevalmistamine

(1)  Lihthanke  piirmäärast  allapoole  jääva  maksumusega  hanke  ettevalmistamist    korraldavad

abivallavanem või hallatava asutuse juht.

(2) Hanke ettevalmistamine hõlmab kõiki eeltoiminguid, mis eelnevad eduka pakkumuse väljaselgitamisele (hankedokumendi koostamine, valiku tegemine võimalike pakkujate seast, neile hankedokumentide edastamine, laekunud pakkumuste süstematiseerimine jms).

§ 17. Hinnapakkumised

(1) Kui hankelepingu eeldatav maksumus jääb vahemikku 5000–10000 eurot, on vajalik vähemalt

kolme hinnapakkumise olemasolu.

(2)  Kui  hankelepingu  eeldatav  maksumus  jääb  vahemikku  2500–5000  eurot,  pole  kolme pakkumise olemasolu vajalik, ent asjade või teenuste ostmise aluseks olev kalkulatsioon tuleb kooskõlastada vastava valdkonna nõunikuga.

§ 18. Valiku tegemise kriteeriumid

Üldreeglina eelistatakse eduka pakkumuse valiku kriteeriumina madalaimat hinda.

§ 19. Eduka pakkumuse väljaselgitamine ja hankelepingu sõlmimine

(1) Laekunud hinnapakkumiste põhjal valib abivallavanem või hallatava asutuse juht koostöös

vastava  valdkonna  nõunikuga  välja  eduka  pakkuja,  kellele  tehakse  ettepanek  hankelepingu sõlmimiseks.

(2)   Hankeleping   sõlmitakse   kirjalikult.   Vallapoolse   esindajana   Lepingu   allkirjastajaks   on

abivallavanem või hallatava asutuse juht.

5. peatükk

LIHTSUSTATUD KORRAS TELLITAVATE TEENUSTE TELLIMISE KORD

§ 20. Lihtsustatud korras tellitavate teenuste tellimine

Hankemenetluse korraldamisel teenuste hankelepingu sõlmimiseks, mille eeldatavast maksumusest

rohkem kui 50 protsenti moodustavad CPV määruse VII lisas nimetatud teenused, kohaldatakse

käeolevas korras lihthangete läbiviimist reguleerivaid sätteid.

§ 21. Lihtsustatud korras tellitavate teenuste hankelepingu sõlmimine

Hankija  sõlmib  hankelepingu  kirjalikus  vormis,  kui  selle  maksumus  ilma  käibemaksuta  on

vähemalt 10 000 eurot.

6. peatükk

RAKENDUSSÄTTED

§ 22. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 19. märtsil  2012. a.